KINNITATUD

Direktori 14.01.2015

käskkirjaga nr  1-4/ 16

 

 

HARIDUSLIKU ERIVAJADUSEGA ÕPILASTE TOETAMISE KORD

 

Käesolev kord reguleerib hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste väljaselgitamist ja nende arengu toetamist.

 

TUGISÜSTEEM TOETAB

·         Õpiraskustega õpilasi ja/või käitumisprobleemidega õpilasi

·         Sotsiaalsete- ja/ või emotsionaalsete probleemidega õpilasi

·         Koolikohustust mittetäitvaid või pikemat aega koolist eemalviibivaid õpilasi

·         Kroonilis-somaatiliste probleemidega ja muude terviseriketega õpilasi

·         Mitmekeelsest perest pärit õpilasi

·        Puudega õpilasi

·        Andekaid õpilasi

 

1. HEV õpilase märkamine ja toetamine

 

HEV õpilase märkamine hõlmab kooli kõiki õpilasi. Hariduslike erivajaduste märkajateks võivad olla lapsevanem, klassijuhataja, aineõpetaja(d), logopeed, õpiabirühma õpetaja, sotsiaalpedagoog, psühholoog, kes jälgivad õpilase individuaalset toimetulekut õppesüsteemis.

 

Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (ÕIK)

1.      Oluliste õpi- ja käitumisraskuste ilmnemisel avatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (ÕIK). ÕIK vorm on elektrooniline.

2.      Kaardi avab ja täidab klassijuhataja koostöös aineõpetajate, logopeedi ja õpiabirühma õpetaja, sotsiaalpedagoogi ja kooli õega.

3.      HEV koordineerija, õpiabirühma õpetaja, aineõpetaja ja õppealajuhataja analüüsivad õpilaste õppetöö tulemuslikkust ja teevad otsuse edaspidiseks tugisüsteemide rakendamiseks.

4.      Täielikult täidetud ÕIK kaart on kättesaadav õpilase klassijuhatajale ja kooli tugispetsialistidele.

 

Õpilast toetavad

Klassijuhataja

·        seab sisse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi ja täidab seda koostöös aineõpetaja(te), õpiabirühma õpetaja, sh logopeedi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogiga;

·        viib läbi vestluse õpilase ja lapsevanemaga, püüdes välja selgitada probleemi olemust;

·        pöördub HEV koordineerija poole ümarlaua kokkukutsumiseks, kuhu kaasatakse lapsevanem, vajadusel aineõpetaja(d) ja  kooli tugispetsialistid;

·        teeb koostööd tugispetsialistidega.

 

Aineõpetaja

·        täidab õpilase individuaalse arengu jälgimise kaarti;

·        nõustab ja aitab õpilast õpiabitundides;

·        vajadusel koostab õpilasele individuaalse õppekava;

·        teeb koostööd klassijuhataja ja tugispetsialistidega;

·        vajadusel osaleb õpiabi ümarlaua töös.

 

Logopeed

·        toetab logopeediliste probleemidega põhikooli õpilast, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust;

·        osaleb õpilaste erivajaduste väljaselgitamisel, logopeedilise abi planeerimisel ning korraldamisel;

·        teeb koostööd kooli juhtkonna, õpetajate, lapsevanemate ja erialaspetsialistidega, et leida parimad võimalused lugemis-, kirjutamis- ja kõneraskustega õpilaste õpetamiseks;

·        vajadusel teeb ettepaneku individuaalse õppekava rakendamiseks, sh diferentseeritud hindamiseks eesti ja võõrkeeltes;

·        vajadusel osaleb õpiabi ümarlaua töös;

·        osaleb õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmisel.

 

Sotsiaalpedagoog

·       tegeleb koolikohustuse eirajate ning õpi-, käitumis- ja kohanemisraskustega õpilastega ning vägivalla ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega. Abistab konfliktsituatsioonide väljaselgitamisel ning lahendamisel;

·       toetab kohanemis-, käitumis- ja õpiprobleemidega õpilasi (käitumine, mitterahuldavad õpitulemused, sotsiaalsed probleemid, koolist puudumine, isiklikud probleemid);

·       süstemaatiliste puudumiste korral vestleb õpilasega individuaalselt, seejärel kontakteerub lapsevanemaga. Vajadusel viib sotsiaalpedagoog läbi kodukülastuse ning kaasab erialaspetsialistid. Puudumiste jätkumisel, või juhul kui koolipoolsete meetmete rakendamine on takistatud, pöördub valla lastekaitsetöötaja poole;

·       täidab õpilase individuaalse arengu jälgimise kaarti;

·       juhendab, analüüsib ja teeb koos õpilasega kokkuvõtteid õpilase käitumise ja tunnitöö jälgimise nädalakaardi põhjal;

·       osaleb õpiabi ümarlaua töös.

 

Psühholoog(vastavalt vajadusele tellitakse teenust väljastpoolt kooli)

·       nõustab õpilast;

·       toetab õpilase edasijõudmist;

·       nõustab lapsevanemaid ja koolitöötajaid õpilase edasijõudmisel;

·       vajadusel osaleb õpiabi ümarlaua töös.

 

HEV koordineerija

·        nõustab koostöös klassijuhatajaga HEV õpilast, tema õpetajaid ning vanemaid;

·        vaatleb ainetunde;

·        kutsub kokku ümarlaua;

·        toetab ja juhendab õpetajaid hariduslike erivajaduste väljaselgitamisel;

·        teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks;

·        korraldab koostööd tugisüsteemi spetsialistide vahel;

·        jälgib, nõustab ja osaleb õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmisel;

·        vajadusel esindab HEV õpilasi väljaspool kooli;

·        teeb kooli direktorile ettepaneku tugimeetmete rakendamiseks.

 

Õpilase nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil töötavad koolis järgmised tugisüsteemid:

1)      aine- või klassiõpetaja õpiabitund,

2)      õppimine tasemerühmades,

3)      pikapäevarühm,

4)      õpiabirühmad (logopeed ja õpiabi),

5)      psühholoogiline nõustamine koolis või väljaspool kooli,

6)      sotsiaalpedagoogiline nõustamine,

7)      arenguvestlused õpilasega lapsevanema juuresolekul,

8)      individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine,

9)      koduõpe,

10)  diferentseeritud hindamine,

11)  õpilasabi ümarlaud,

12)  kiusamisvaba kooli ümarlaud,

13)  täiendav õppetöö,

14)  klassikursuse kordama jätmine.

 

Aine- või klassiõpetaja õpiabitunnid

1.      Õpiabitunni eesmärgiks on ajutiste õpiraskustega õpilaste õppetöös järeleaitamine õppekavas nõutavate õpitulemuste saavutamiseks.

2.      Õpiabitundides on õpilasel võimalik saada täiendavat õpiabi aineõpetajalt, kui tal jäi õppetunnis midagi arusaamatuks, ta on puudunud; samuti sooritada tegemata või ebaõnnestunud kontrolltöid või saada õpiabi eelseisva kontrolltöö jaoks.

3.       „Puuduliku“ või „nõrga“ veerandihinde saanud õpilane on aineõpetaja soovitusel kohustatud käima vastava aine õpiabitunnis, kus talle osutatakse individuaalset õpiabi.

4.      Õpiabitunnid toimuvad vastava plaani alusel või kokkuleppel aineõpetajaga vähemalt kord nädalas. Plaan on nähtav kooli infotahvlil ja kodulehel.

 

Õppimine tasemerühmades

1.      Tasemerühmades toimub õpe inglise keele tundides.

2.      Alates 5. klassist on õpilased inglise keele õppimisel jagatud tasemerühmadesse paralleelklassideüleselt.

3.      Süvaõppe- ja põhirühma jagunevad õpilased testi tulemuste alusel. Esmatest viiakse läbi 5. klassi alguses.

4.      Üleminek süvarühmast põhirühma ja vastupidi on võimalik veerandilõpu testi tulemuste põhjal ja õpilase soovi arvestades.

  

Pikapäevarühm

1.      Pikapäevarühma eesmärgiks  on õpetajapoolse toetuse, järelevalve ja õpiabi pakkumine koduste õpiülesannete täitmisel 1.-6. klassi õpilasele peale tunde. 

2.      Õpilane võetakse pikapäevarühma üheks õppeaastaks lapsevanema kirjaliku avalduse ja direktori otsuse alusel.

3.      Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel juhindub pikapäevarühma õpetaja pikapäevarühma päevakavast.

 

Õpiabirühm

1.      Koolis toimuvad õpiabirühma tunnid logopeedilise ja õpiabi osutamiseks.

2.      Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust või kellel on olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis.

3.      Õpilane võetakse õpiabirühma vastu ÕIK-i alusel HEV koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel. Rühma kuuluvad õpilased selgitatakse välja koostöös aineõpetajate ja/või klassiõpetajatega. Vajadusel lisatakse õpilasi õpiabi rühma ka õppeaasta sees.

4.      Õpiabirühma võivad kuuluda erinevate klasside õpilased.

5.      Kooli direktori otsusega mittenõustumisel on lapsevanemal õigus otsus vaidlustada kümne tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada õpiabirühma määramisest, saates kooli direktorile sellekohase kirjaliku teate.

6.      Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi, või pärast õppetunde. Tunnid toimuvad  vastavalt kinnitatud tunniplaanile.

7.      Õpiabirühma tundide tegevus lähtub logopeedi ja/või vastava klassi aineõpetaja töökavast.

8.      Õpiabirühma õpetaja annab aineõpetaja(te)le ja klassijuhatajatele pidevalt tagasisidet õpilase õpiedukusest õpiabirühma tundides.

 

Individuaalne õppekava (IÕK)

1.      Individuaalne õppekava on HEV õpilaste jaoks riiklikes õppekavades sätestatud korras koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.

2.      Individuaalne õppekava on vajalik teatud õppeaines tekkinud ajutiste õpiraskuste ületamiseks, õppesisu lihtsustamiseks, suurendamiseks või hindamisaluste muutmiseks. Enamasti on IÕK vajalik miinimumtulemuse saavutamiseks, kui õpiabirühmades osalemine ei ole viinud soovitud tulemini.

3.      Kui õpilane vajab individuaalset õppekava kindlas aines, võetakse arvesse õpilase koolisiseste uuringute kokkuvõtet õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil ja sellest lähtuvalt koostab aineõpetaja individuaalse õppekava konkreetses aines ja kindlaks õppeperioodiks.

4.      Individuaalse õppekava rakendamise tingimused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.

5.      Klassijuhataja/HEV koordinaatori algatusel võib määrata individuaalse õppekava õpilasele, kellel on pärast täiendavat õppetööd pandud välja kuni kahes aines aastahinne nõrk“ või „puudulik“  ja klassikursuse kordama jätmine ei ole põhjendatud.

6.      Individuaalse õppekava vajalikkus otsustatakse ümarlauas aineõpetajate/klassijuhataja ettepanekul.

 

Koduõpe

1.      Koduõpe on koolikohustuse täitmiseks toimuv õpe kas lapsevanema taotlusel või lapse tervislikest põhjustest tulenev.

2.      Õppe korraldamine toimub kas õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume.

3.      Vanema taotlusel koduõpet rakendatakse lapsevanema taotluse alusel, mille ta esitab kirjalikult kooli direktorile. Taotluses tuleb näidata koduõppele viimise põhjused ja last õpetama hakkava isiku andmed. Koduõpet finantseerib ja korraldab lapsevanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. Otsuse vanema taotlusel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli õppenõukogu.

4.      Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused.

5.      Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel.

6.      Otsuse õpilase tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli direktor käskkirjaga.

 

Diferentseeritud hindamine

1.      Diferentseeritud hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut: anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist.

2.      Diferentseeritult hinnatakse

·         individuaalse õppekava järgi õppivaid õpilasi,

·         õpiabirühma töös osalevaid õpilasi,

·         püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarset logopeedilist ravi.

3.      Vajadusel võib eelpool nimetatud õpilase kirjalikke töid hinnata „rahuldavaga“ alates 35% punktide arvust.

Õpiabi ümarlaud

1.      Õpiabi ümarlaud tegeleb õpilastega, kellel on käitumis- ja/või õpiraskused, pakub abi ja tuge õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele. Ühiselt arutatakse tekkinud probleeme ja leitakse võimalikud lahendusvariandid.

2.      Õpiabi ümarlaua kutsub kokku HEV koordineerija.

3.      Õpiabi ümarlauda kaasatakse õpilane, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog, lapsevanem, õppealajuhataja/direktor ning vajadusel teised spetsialistid väljastpoolt kooli.

4.      Ümarlauas soovitatakse HEV õpilasele isiksuse arengut toetavaid tegevusi ja õppimisvõimalusi, aidatakse õpilasel oma probleeme teadvustada ja analüüsida ning leida probleemidele lahendus.

5.      Ümarlauas toimuva koosoleku kohta koostab sotsiaalpedagoog protokolli.

 

Täiendav õppetöö

1.      Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle.

2.      Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.

3.      Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

4.      Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

 

Klassikursuse kordama jätmine

Õpilane jäetakse klassikursust kordama juhul, kui õpilasel on kolmes aines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ ning rakendatud tugimeetmed ja täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi.

 

KiVa (Kiusamisvaba Kool) nõukogu

1.      KiVa nõukogu lahendab tekkinud kiusamisjuhtumeid.

2.      Viiakse läbi metoodilised vestlused kiusamisjuhtumis otseselt või kaudselt seotud õpilastega (individuaalsed ja grupivestlused).

3.      Kiusatava toetamiseks kaasatakse klassikaaslasi, õpetajaid ning koolitöötajaid.

4.      Kiusamisjuhtumi lahendamisel teavitatakse lapsevanemaid juhtumi lahendamise järgselt.

 

2.     Kooliväliste spetsialistide poole pöördumise soovitamine

1.      Kui koolis rakendatud tugisüsteemid ei ole andnud soovitud tulemusi, siis soovitatakse lapsevanemal pöörduda õpilasega koolivälis(t)e spetsialisti(de) poole: psühhiaater, Rajaleidja keskuse spetsialistid, nõustamiskomisjon.

2.      Vajadus õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks selgitatakse välja hiljemalt märtsikuu jooksul.

3.      Lapsevanema taotlusel väljastatakse lapsevanemale kokkuvõte õpilase õppimisest ja toimetulekust koolis. Kokkuvõtte koostamisel osalevad klassijuhataja ja tugisüsteemi spetsialistid, vajadusel kaasatakse aineõpetajaid.

4.      Eriarsti ja muude spetsialistide väljastatud tõendeid ja konsultatiivseid otsuseid säilitatakse lukustatud kapis sotsiaalpedagoogi kabinetis.

5.      Pärast soovituste saamist koolivälistelt spetsialistidelt lepitakse koolis kokku soovitatud meetme(te) rakendamise tingimustes.

 

3.     Õpilasele rakendatud tugimeetmete mõjususe analüüs

1.      Õpiabi osutamise käigus hinnatakse õpiabi mõjusust.

2.      Õpiabi ja teiste meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid ÕIK-l õpilase arengut, toimetulekut ja soovitusi. Kõik sissekanded fikseeritakse kuupäevaliselt.

3.      Mitterahuldava tulemuse jätkumisel analüüsitakse kasutusele võetud meetmeid ja otsustatakse järgmiste meetmete rakendamine.

4.      Sotsiaalpedagoog määrab õpilastele, kellel olid mitterahuldavad õpitulemused rohkem kui kahes õppeaines, vestluse ajad, kus järgmise veerandi jooksul saab õpilane analüüsida oma tulemusi õppetöös.

5.      Kui vaatamata õpiabile on jätkuvalt õpilast hinnatud hindega „nõrk“ või „puudulik“ , siis analüüsivad HEV koordineerija, õpetajad ja tugispetsialistid, milliseid muudatusi peab kool tegema, et õpiabi osutuks tulemuslikuks.

6.      Perioodi lõpul ühisel töökoosolekul hinnatakse meetmete tõhusust. Kokkuvõte fikseeritakse ÕIK-l.

 

4.     Tegevus koolikohustuse mittetäitjatega

1.      Kõik õpetajad fikseerivad õpilaste puudumised e-päevikus.

2.      Klassijuhataja kontrollib süstemaatiliselt koolikohustuse täitmist ja selgitab välja puudumiste põhjused.

3.      Põhjuseta puudumistest teavitab klassijuhataja koheselt lapsevanemat.

4.      Klassijuhataja ja/või sotsiaalpedagoog vestleb õpilase ja vanemaga põhjuseta puudumiste väljaselgitamiseks ja lahenduste leidmiseks.

5.      Kahtluse korral, et puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on klassijuhatajal ja/või sotsiaalpedagoogil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi.

6.      Kui vestlus vanemaga ei ole andnud tulemusi, pöördub sotsiaalpedagoog õpilase elukohajärgse vallavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.

7.      Kui kõik eelnevad meetmed ei ole andnud tulemusi, pöördub sotsiaalpedagoog alaealiste komisjoni poole.

8.      Kui õpilane on pikemaajaliselt koolist puudunud, viiakse ellu järgnevaid toetavaid tegevusi/toiminguid:

·         klassijuhataja toetab õpilase sulandumist õppe- ja kasvatusprotsessi;

·         õpilasele luuakse toetav keskkond (vajadusel kaasatakse tugispetsialist);

·         vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

 

5.     Tegevus käitumisprobleemidega õpilasega

1.      Kui õpilasel esineb mittesoovitav käitumine, st eirab kooli kodukorda ja ei arvesta üldtunnustatud käitumisnorme, siis tema käitumise mõjutamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid:

·         vestlus aineõpetajaga,

·         vestlus klassijuhataja ja aineõpetajaga,

·         lapsevanema informeerimine õpilase probleemidest,

·         vestlus sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajaga,

·         õpilase käitumise ja tunnitöö jälgimise nädalakaardi rakendamine,

·         vestlus õppealajuhataja ja klassijuhtajaga,

·         vestlus lapsevanema, klassijuhataja, aineõpetaja(te)ga, sotsiaalpedagoogiga, õppealajuhataja või direktoriga

2.      Kui õpilane ei täida õppetunnis õpetaja korraldusi, segab kaaslaste ja õpetaja tööd, keeldub tunnis kaasa töötamast või rikub hea käitumise tavasid ning õpetaja rakendatud meetmed ei ole andnud tulemust, võib õpilase tunnist eemaldada.

 

 

6.     Tegevus andekate õpilastega

1.      Andeka lapse väljaselgitamisele ja erivajadusele pööravad tähelepanu aineõpetajad, klassijuhatajad, ringijuhid ja tugisüsteemi spetsialistid.

2.      Õppetunnis annavad aineõpetajad õpilasele keerukama raskusastmega ja ainekava laiendavaid ülesandeid.

3.      Õpetaja edastab infot õpilastele väljaspool kooli toimuvatest ainealastest üritustest.

4.      Tunniväliselt on andekaid õpilasi võimalik suunata osalema aineringides, projektides, individuaalsetes konsultatsioonitundides, kõrgkoolide teaduskoolide töös, koolivälistel ainealastel üritustel jm; juhendada aineolümpiaadideks, konkurssideks valmistumisel; soovitada lisalektüüri aimeraamatutest, teaduskirjandusest, perioodikast jmt.

5.    Andekate õpilaste puhul rakendatakse vajadusel ja aineõpetaja soovitusel individuaalset õppekava.