Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hindamise kord
Hindamise kord kehtestatakse haridus- ja teadusministri 10. augusti 2005. a. määruse nr. 24 alusel.
Vastu võetud 22. 12. 2005 õppenõukogu otsusega nr 22.
Parandused vastu võetud 21. 12. 2006 õppenõukogu otsusega (prot nr 29).
Parandused vastu võetud 23. 10.2008 õppenõukogu otsusega (prot nr 46).
Parandused vastu võetud 5.10.2009 õppenõukogu otsusega (prot nr 53).
I. Üldsätted
1. Käesoleva korraga sätestatakse põhikooli – ja gümnaasiumiõpilaste õpitulemuste (teadmiste ja oskuste), käitumise ja hoolsuse hindamine, hinnete ja hinnangute alusel õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmine.
2. Hindamise aluseks on põhikooli– ja gümnaasiumiseadus ning põhi– ja üldkeskhariduse riikliku õppekava või põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava või toimetulekuõppekava hindamispõhimõtted ning nõuded õpitulemustele.
3. Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ning gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määruses nr 40 «Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimused ja kord ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimused ja kord» ja haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2008. a määruses nr 70 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord».
4. Õpitulemuste hindamine:
1) annab tagasisidet õpilase õpiedukusest;
2) suunab õpilase enesehinnangu kujunemist, toetab edasise haridustee valikut;
3) innustab õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunab õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
5. Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast:
1) järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;
2) täitma kooli kodukorra nõudeid;
3) täitma õpiülesandeid ning kohustusi.
6. Põhikoolis hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, käitumist ja hoolsust.
7. Õpitulemusi hindab klassi– või aineõpetaja. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ja teiste koolitöötajatega.
8. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi– või aineõpetaja õppeaasta või ainekursuse algul ja vastavalt vajadusele.
9. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul ja vastavalt vajadusele.
10. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele või hooldajale (edaspidi lapsevanem) klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
11. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase hindamise korra ja hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt.
12. I – III kooliastmel tehakse õppeprotsessi hinded lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku, e-kooli ja hinnetelehe, kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse kaudu. IV kooliastmel e-kooli ja õpinguraamatu kaudu.
13. Õpiraskustega õpilasi ja nende vanemaid teavitab klassijuhataja õpilase hinnetest kaks korda õppeveerandis ja vastavalt vajadusele sagedamini.
14. Hindamise kord on avalikustatud kooli kodulehel.
II. Õpitulemuste hindamine
15. Õpitulemusi hindab klassi– või aineõpetaja.
16. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:
1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust;
2) õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
3) praktilise töö teostust.
17. Hinnatakse õpilase kirjalikke ja praktilisi töid, suulisi vastuseid (esitusi) ning praktilisi tegevusi.
18. 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid:
1) Sõnalised hinnangud märgitakse jooksvalt õpilaspäevikusse ja e-kooli ja kokkuvõtvalt (õppeveerandi ja õppeaasta lõpus) tunnistusele.
2) Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassijuhataja, aineõpetajate ja teiste koolitöötajate tähelepanekud.
3) Kokkuvõtvad hinnangud kirjeldavad lapse teadmisi ja oskusi õppeainetes ning sotsiaalseid oskusi tunnis ja vahetunnis. Antakse hinnang lapse õpioskuste kujunemisele, õppeprotsessis osalemisele ning õpitulemustele. Esile tuuakse lapse edusammud, kuid juhitakse tähelepanu ka vajakajäämistele, et
lapsevanem saaks last toetada.
4) I klassi tunnistus on kooli poolt välja töötatud vormi ning kooli logoga.
19. Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel sõnalisi hinnanguid.
20. 2. – 12. klassi teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis, hinde täpsemaks määratlemiseks võib õppeveerandi (kursuse) sees kasutada ka miinuseid ja plusse (5-; 3+ jne).
21. Hinde „5” („väga hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90 – 100%).
22. Hinde „4” („hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (70 – 89%).
23. Hinde „3” („rahuldav”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (45 – 69%). Kui õpilane saab regulaarset logopeedilist abi, siis võib õpilase töö emakeeles või/ja teistes õppeainetes hinnata rahuldavaks alates 35% õigetest vastustest.
24. Hinde „2” („puudulik”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20 – 44%).
25. Hinde „1” („nõrk”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0 – 19%).
26. Punktides 21 – 25 esitatud skaalast 5 % üles – ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades:
1) töö mahtu;
2) ülesannete keerukust;
3) vigade arvu ja liiki.
27. Emakeele õigekirja hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:
1) 95 – 100 % punktide arvust – hinne ``5´´,
2) 83 – 94 % punktide arvust – hinne ``4´´,
3) 70 – 82 % punktide arvust – hinne ``3´´,
4) 25 – 69 % punktide arvust – hinne ``2´´,
5) 0 – 24 % punktide arvust – hinne ``1´´.
28. Etteütluste hindamine toimub sõltuvalt õigekirja vigade arvust järgmiselt:
1) 0 – 2 viga – hinne ``5´´
2) 3 – 4 viga – hinne ``4´´
3) 5 – 7 viga – hinne ``3´´
4) 8 – 11 viga – hinne ``2´´
5) 12 ja enam viga – hinne ``1´´
III. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
29. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
30. Kokkuvõtva veerandi- või kursusehinde väljapanekuks peab õpilasel olema selles aines vähemalt kolm hinnet (v.a. p. 49 puhul).
31. Õppeveerandi või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi.
33. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aja teeb õpetaja õpilastele teatavaks ja kannab kontrolltööde graafikusse iga veerandi alguses.
34. Õpiraskustega õpilasele võimaldatakse konsultatsioone õpetajate poolt kindlaks määratud ajal. Konsultatsioonide ajad on teadetetahvlil ja kooli kodulehel.
37. Diferentseeritult hinnatakse kirjalikke töid püsiva kirjaliku kõne puudega õpilasel, kes saab regulaarselt logopeedilist ravi.
IV. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis
39. Põhikoolis pannakse välja õppeaine veerandi– või poolaasta- ja aastahinne. Poolaastahinde võib välja panna õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
40. Õpilasele, kelle veerandi– või poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk” või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks tugisüsteem (konsultatsioonitunnid, logopeediline abi, individuaalne õppekava jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
41. Kui õppeaine veerandi– või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust saada konsultatsioonitunde või muid tugisüsteeme, arvestatakse hinde väljapanekul, et õpilase teadmised ja oskused õppeveerandil või poolaastal vastavad hindele ,, nõrk”.
42. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
43. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
V. Hindamise kord gümnaasiumiastmes
45. Kursuse (35 tundi) jooksul peab õpilasel olema vähemalt kolm hinnet.
46. Järelevastamise vormi ja tähtaja kehtestab aineõpetaja kokkuleppel õpilasega.
47. Mõjuva põhjusega puudunud õpilasel on õigus järele vastata kümne tööpäeva jooksul või kokkuleppel aineõpetajaga.
48. Mõjuva põhjuseta puudunud õpilasel ei ole tegemata töö järelevastamise õigust.
49. 1/3 kursuse tundide arvust puudunud õpilasel tuleb sooritada arvestuslik töö.
VI. Käitumise hindamine
50. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis– ja kõlblusnormide järgimine koolis.
51. Käitumishindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis–ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
52. Käitumishindega „hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis– ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
53. Käitumishindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis– ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
54. Käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis– ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
VII. Hoolsuse hindamine
55. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
56. Hoolsushindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel ning ilmutab omaalgatust.
57. Hoolsushindega „hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
58. Hoolsushindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
59. Hoolsushindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
VIII. Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine
60. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist.
61. Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või lapsevanema kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
62. Otsusest teavitab kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
63. Kui õpilane või lapsevanem ei ole otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe - ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostava asutuse poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.
IX. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine
64. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete alusel.
65. Esimese klassi õpilane, keda on hinnatud sõnaliselt, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi, kui tema õppeedukus ja areng on klassijuhataja kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute kohaselt õppekava nõuetele vastav.
66. Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.
67. Põhikooli õpilane viiakse üle järgmisse klassi hiljemalt 30. augustiks.
68. Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.
69. Gümnaasiumis viiakse järgmisesse klassi edasi õpilane, kelle kursusehinded kõikides õppeainetes on vähemalt rahuldavalt.
X. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
70. Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooli õpilane õppeainetes, milles tema teadmised ja oskused vastavad hindele „nõrk” või „puudulik” või on jäänud hindamata, et ta omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja oskused.
71. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane õppenõukogu otsusega pärast õppeperioodi lõppu kuni 29. augustini.
72. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines. Vastava töökava esitab aineõpetaja õppealajuhatajale enne täiendava õppetöö algust.
73. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse, selleks avatakse klassipäevikus eri lehekülg.
74. IV kooliastmes jäetakse täiendavale tööle õpilane, kellel on kuni kahes aines 50% või rohkem õppeaasta jooksul läbitavatest kursustest hinnatud hindega "2" või"1". Kahe kursusega ainete puhul otsustab täiendava õppetöö vajaduse aineõpetaja ja kinnitab õppenõukogu. Täiendavale tööle jäämiseks kirjutab õpilane õppenõukogule avalduse ja esitab selle koosolekul.
XI. Klassikursuse kordamine
75. Klassikursust jäetakse õpilane kordama erandjuhul.
76. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama 1. klassi õpilase, kellel puudus kooli alguseks koolivalmidus ja kes ei suutnud esimese õppeaasta jooksul omandada õppekavas ette nähtud teadmisi ja oskusi.
77. Koolikohustuse täitmise seadust eirava ja/või kolmes või enamas õppeaines aastahindega ,,puudulik” või ,,nõrk” hinnatud 2. – 9. klassi õpilase võib jätta klassikursust kordama, kui täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning individuaalset õppekava või muid tugisüsteeme ei ole otstarbekas rakendada.
78. Õppenõukogu kaasab iga klassikursuse kordamise arutamisel õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära nende arvamuse.
79. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
